Kilpnäärme alatalitlus ja Hashimoto – mida peaksid teadma

/ Tervis

Kilpnäärme alatalitlus ja Hashimoto autoimmuunhaigus on teema, mis puudutab väga paljusid naisi, aga on sageli aladiagnoositud. Isegi kui sul ei ole ametlikku diagnoosi, võid sa olla kokku puutunud sümptomitega, mis viitavad kilpnäärme probleemidele.

 

Seletamatu väsimus, kaalutõus, ajuudu, pidev ärevus, külmatunne või juuste hõrenemine on märgid, millele tasub tähelepanu pöörata.

Miks “normaalne” vereanalüüs ei pruugi tähendada optimaalset tervist

Eestis tehakse kilpnäärme esmaseks kontrolliks tavaliselt ainult TSH analüüs (vahel ka fT4). Kui see jääb referentsvahemikku, ütleb arst sageli, et kõik on korras. Tegelikkuses näitab TSH vaid ühte väikest osa suurest pildist.

Kilpnäärme töö hindamiseks on vaja laiemat paneeli, mis sisaldab kuut näitajat:

  • TSH

  • Vaba T4

  • Vaba T3

  • Reverse T3

  • TPO antikehad

  • TG antikehad

Vaba T3 näitab, kui palju aktiivset kilpnäärmehormooni on kehas tegelikult rakkudele kättesaadav. Seega isegi, kui vaba T4 tase on normis, ei pruugi su keha hormoone kasutada saada ja sul võivad olla ikka kõik kilpnäärme alatalitluse sümptomid.

RT3 (reverse T3) aitab mõista, kas hormoon muundub organismis pidurdavasse ehk ainevahetust aeglustavasse vormi. See tähendab, et vahel võivad vaba T4 ja vaba T3 olla normis, kuid keha ei saa ikka hormoone kasutada, sest reverse T3 võtab nende koha (blokeerib hormoonide sõnumeid).

Antikehad on eriti olulised, sest need võivad olla tõusnud juba aastaid enne, kui TSH või T4 analüüsides midagi paigast läheb. See tähendab, et immuunsüsteem ründab kilpnääret, kuigi hormoonid võivad veel normis olla.

Sümptomid, mis võivad viidata kilpnäärme alatalitlusele

  • Pidev väsimus

  • Ootamatu kaalutõus või raskused kaalulangetusega

  • Külmatunne isegi soojas ruumis

  • Juuste hõrenemine või väljalangemine

  • Kõhukinnisus

  • Keskendumisraskused ja ajuudu

  • Kuiv nahk ja haprad küüned

  • Ebaregulaarsed või rasked menstruatsioonid

  • Madal meeleolu või depressioon

  • Viljakusprobleemid

 

Kui neid sümptomeid võtta eraldi, võivad need tunduda ebaolulised. Kui aga mitu neist esineb korraga, tasub kindlasti uurida kilpnäärme tööd põhjalikumalt.

Mis võib põhjustada kilpnäärme düsfunktsiooni

Kilpnäärme probleemid on harva lokaalne küsimus. Tavaliselt on tegemist süsteemse tasakaalutusega, kus mängivad rolli:

  • Krooniline stress ja närvisüsteemi ülekoormus

  • Toitainete puudused (raud, seleen, tsink, D-vitamiin, B12)

  • Soolestiku tasakaalutus või lekkiv sool

  • Veresuhkru kõikumine ja insuliiniresistentsus

  • Ravimid (nt beebipillid)

  • Geneetiline eelsoodumus

  • Keskkonnatoksiinid

  • Lahendamata emotsionaalne stress või trauma

Oluline on mõista, et põhjused võivad inimeseti erineda. Seetõttu ei ole ühte universaalset lahendust, mida iga inimese kilpnääre vajab, et efektiivselt toimida, vaid vaja on leida, mis on just sinu puhul kõige suurem mõjutaja.

Miks labori referentsväärtused ei pruugi sind aidata

Labori “normaalsed” vahemikud põhinevad rahvastiku keskmistel, mitte optimaalsetel väärtustel. See tähendab, et nende sisse mahuvad ka inimesed, kellel on juba varajane kilpnäärme düsfunktsioon, aga kellel puudub veel ametlik diagnoos.

Funktsionaalne meditsiin vaatab kitsamaid, nn optimaalseid vahemikke. Näiteks:

  • TSH: optimaalne vahemik 0,5–1,5 (vs Eesti referents kuni 4,78)

  • Free T4: optimaalne 15–19 pmol/L (vs referents alates 9)

  • Free T3: optimaalne 4,6–5,7 pmol/L (vs referents alates 2,4)

Kui vereanalüüsilt näed, et näit on  “normis”, aga sul on siiski sümptomid, siis võib põhjus olla selles, et sa ei ole oma keha jaoks optimaalses vahemikus.

Ravimid ja nende piirangud

Kõige levinum ravim on levotüroksiin (T4 sünteetiline vorm). Probleem on aga selles, et keha peab selle ise muutma aktiivseks T3-ks. Kui nt maksa, soolestiku või toitainete tugi ei ole piisav, võib T3 jääda madalaks ja sümptomid püsida.

See ei tähenda, et ravim ei oleks vajalik. See võib aga näidata, et ainult tabletist ei piisa vaid vaja on tegeleda ka juurpõhjustega.

Neli esimest sammu oma kilpnäärme tervise toetamiseks

  1. Telli täispaneel analüüsid – TSH, Free T4, Free T3, Reverse T3, TPO IgG ja TG IgG.

  2. Toeta keha toitainetega – eriti raud, seleen, tsink, B12 ja D-vitamiin.

  3. Pööra tähelepanu seedimisele – nt puhitus, kõrvetised või kõhukinnisus võivad viidata, et toitained ei imendu piisavalt.

  4. Vaata üle käitumismustrid – pidev ülemõtlemine, teiste heaolu enda omast ette seadmine,  konfliktide vältimine jt käitumismustrid võivad hoida närvisüsteemi kroonilises stressiseisundis ja mõjutada kilpnääret sama palju kui toitainete puudused.

Kui soovid toetada oma kilpnäärme tervist süsteemselt, personaalselt sinu keha vajadustest lähtuvalt ja kellegi toega, siis anna endast märku.

Liitu 6-kuulise grupicoachingu programmiga või kandideeri
personaalsesse coachingu programmi.
Lisainfo grupicoachingu programmi kohta
Scroll to Top