Miks on veresuhkurt oluline jälgida ka siis, kui oled terve?

Tihti pöörame me oma tervisele tähelepanu siis, kui mingi valu või ebamugavus segab meie elu liiga palju või kui saame juba konkreetsema diagnoosi. Mis võiks olla aga see miski, millele soovitan kindlasti tähelepanu pöörata täna (enne, kui suuremad terviseprobleemid üldse tekkida jõuavad)?  

Ma soovitan jälgida, mis toimub sinu metaboolses tervises. Ja soovitan esimese sammuna jälgida veresuhkru taset. Aga miks peaks veresuhkru taset jälgima, kui sul pole teadaolevaid terviseprobleeme?

Selles artiklis vaatame, kuidas veresuhkrutasemete jälgimine võib olla palju enamat kui lihtsalt üks numbritest – see võib avada uue arusaamise sellest, kuidas keha töötab ja kuidas seda parimal viisil toetada.

Varjatud oht: insuliini resistentsus

Üks tänapäeval enim levinud nn terviseohte, mis jääb paljudele märkamatuks, on insuliini resistentsus. See on seisund, kus keha muutub vähem tundlikuks hormooni, nimega insuliin, suhtes. Insuliini roll on reguleerida veresuhkru taset. Insuliini resistentsus võib aja jooksul hakata mõjutama mitmeid olulisi keha funktsioone – mõjutama maksa tööd, südame-veresoonkonna tööd, aju tööd.

Veelgi enam, see seisund võib eksisteerida aastaid ilma selgete sümptomiteta, samal ajal kui keha on pidevalt koormatud. Öeldakse, et võib võtta isegi 10-15 aastat, kui meil on insuliini resistentsus ja liigume 2. tüüpi diabeedi poole, enne, kui me isegi seda aru saame.

Kuid asi ei ole ainult diabeedis – insuliini resistentsus võib mõjutada ka energiataset, kehakaalu, tuju ja üldist heaolu.

Veresuhkru jälgimine on üks lihtsamaid esimesi samme selle varjatud ohu tuvastamiseks ja sellele varakult tähelepanu pööramiseks enne, kui see avaldab tõsisemat mõju.

Milliseid  sümptomeid tasub tähele panna?

Kuigi insuliini resistentsus võib areneda märkamatult, on siiski teatud märgid, mis võivad viidata sellele, et keha ei tööta enam optimaalselt. Mõned sagedasemad sümptomid, mida tähele panna, on:

  • Pidev väsimus või energiapuudus
  • Kaalutõus, eriti kõhu piirkonnas (millest on raske vabaneda)
  • Tugev magusaisu või näljatunne lühikese aja jooksul pärast söömist
  • Ajutine ajuudu või keskendumisraskused
  • Kõrge vererõhk või muutused kolesteroolitasemes
  • Naha tumenemine kaela või kaenlaaluste ümbruses.

Kui need sümptomid tunduvad tuttavad, võib see olla märk sellest, et sinu keha ei suuda enam nii tõhusalt reguleerida veresuhkru taset. Need varajased hoiatused annavad meile võimaluse sekkuda ja teha vajalikke elustiilimuutusi, enne kui olukord halveneb.

Ainevahetus on aga spekter

Millest me ju tegelikult räägime on ainevahetuse tervis.

Ning ainevahetuse tervis pole mustvalge – seal pole ainult: “olen terve” või ” olen haige” kategooriaid.

Tegelikult on see spekter, mille ühes otsas on optimaalne tervis ja teises otsas tõsised ainevahetuslikud probleemid, nagu 2. tüüpi diabeet. Paljud meist asuvad kusagil seal vahepeal, võib-olla isegi teadmata, et meie ainevahetus vajab tähelepanu. Rääkides kasvõi jälle insuliini resistentsusest, siis ka seal on väga mitu astet, mis määravad, kui tõsine see olukord sinu jaoks juba tänaseks on.

Selleks, et mõista, kus sa võiksid ainevahetuse spektril asetseda, on erinevaid võimalusi. Veresuhkru jälgimine on minu hinnangul üks hea esimene samm, mis aitab sul näha, kui tõsiselt sa teemasse edasi peaksid süvenema.  

Kuidas siis veresuhkrust paremini aru saada?

Veresuhkru jälgimine ei ole keeruline ning seda saab teha mitmel viisil. Kõige lihtsam viis alustada on koduste veresuhkrumõõturitega, mis võimaldavad sul näputorkega jälgida oma tasemeid ja näha, kuidas keha reageerib erinevatele toitudele või elustiilimuutustele. Veelgi täpsema ja palju mugavama ülevaate annavad pealkantavad glükoosimonitorid (CGM), mis mõõdavad veresuhkrut pidevalt ja annavad reaalajas tagasisidet sinu keha veresuhkrutasemete kohta. 

Lisaks tasub kaaluda regulaarselt vereanalüüside tegemist – näiteks mõõta HbA1c, mis annab aimu sinu veresuhkru tasemest pikema aja jooksul. Ning perearstile võid alati mainida, et soovid teada oma ainevahetusliku tervise hetkeolukorda, sest arst saab vaadata erinevaid muidki biomarkereid (sh sinu südame ja maksa tervist). 

Need lihtsad sammud aitavad sul hoida oma tervist kontrolli all juba enne, kui tekivad suuremad probleemid.

Veresuhkrut peaks jälgima kõik

Veresuhkru taseme jälgimine ei ole ainult neile, kellel on risk diabeedi tekkeks. Tegelikult on see tööriist, mis võib kasulik olla kõigile – olgu su eesmärgiks energiataseme tõstmine, kehakaalu kontroll või üldine heaolu. Veresuhkrutaseme stabiilsus mõjutab otseselt seda, kuidas me päeva jooksul ennast tunneme. 

Kõrge või kõikuv veresuhkur võib põhjustada väsimust, meeleolukõikumisi ja isegi kehakaalu tõusu.

Kui mõistad seda, kuidas sinu keha erinevatele toitudele reageerib, siis annad sa endale võimaluse teha teadlikumaid valikuid, et säilitada või taastada optimaalne tervis.

Astume koos järgmised sammud?

Loodan, et see artikkel aitas sul paremini mõista, miks veresuhkru jälgimine on oluline, olenemata sellest, kas sul on tervisemuresid või mitte. 

Kui soovid minna veelgi sügavamale ja õppida, kuidas oma veresuhkru taset tõhusalt hallata, siis kutsun sind liituma minu lühikursusega “Progress veresuhkrusõbralikkuses.” 

Kursusel saad teada, millised toidud aitavad sul parandada oma ainevahetust ja optimeerida veresuhkru taset. 

Kui soovid teada rohkemat toitumisest, mis võimaldab sul elada tervena kauem, omada rohkem energiat ja väiksemat rasvaprotsenti, siis liitu "Progress veresuhkrusõbralikkuses" kursusega.

Tegemist on lühikursusega, kus saad teada, millised toidud veresuhkru madalal hoiavad, miks ja kuidas kasutada glükoosimonitori jne.
Scroll to Top