Stress on tegelikult kasulik… kuniks ta seda enam ei ole.
Stress kaitseb meid, paneb meid liikuma, kuid kui see imbub meie igapäeva väga varjatud kujul, siis võid sa selle tagajärgesid märgata alles siis, kui see on pikemalt aega juba pahandust teinud.
Stress mõjutab meie närvisüsteemi ning seeläbi kogu keha toimimist, sealhulgas seedimist, hormonaalset tasakaalu, meeleolu ja keha puhastumisvõimet. Kui närvisüsteem on tasakaalust väljas, ei saa kehas miski korralikult toimida. Seetõttu on oluline õppida, kuidas tuua oma närvisüsteem tagasi tasakaalu.
Aga selle eelduseks, on vaja üldse märgata, kas ja millal me tegelikult stressiseisundis oleme.
Mis on stress?
Mina nimetan stressi ükskõik milliseks olukorraks, kus meie närvisüsteem ei ole rahulikus olekus. . Stressi korral muutub meie kehakeemia. Vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin ja kortisool, pannes keha valmisoleku seisundisse. See tähendab, et keha hakkab täiesti teisiti toimima, kui rahuseisundis.
Sel hetkel, kui stressor esile kerkib, aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem, mis valmistab meid ette kiireks reaktsiooniks – kas võitlemiseks või põgenemiseks. Meie südame löögisagedus tõuseb, pupillid laienevad, hingamine muutub pealiskaudsemaks ja lihased pingestuvad. See on meie esivanemate pärand, mille eesmärk on suurendada ellujäämisvõimalusi ohtlike olukordade korral.
Ent tänapäeva maailmas ei tähenda enamik stressoreid füüsilist ohtu, vaid pigem psühholoogilist väljakutset. Pidev meilide kontrollimine, tähtajad tööl, isiklikud suhteprobleemid või isegi liiklusummikud – kõik need võivad tekitada stressi, mida meie keha tõlgendab kui ohu signaali.
Mida teada oma närvisüsteemist?
Meie närvisüsteemi võib ette kujutada kui keerukat juhtimiskeskust, mis reguleerib kõike alates meie südamelöökidest kuni emotsioonideni. See jaguneb põhiliselt kaheks suureks osaks: sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem.
Sümpaatiline närvisüsteem on justkui meie keha gaasipedaal, mis aktiveerib meid ja paneb meid tegutsema, samal ajal kui parasümpaatiline närvisüsteem on nagu pidur, mis aitab meil puhata ja taastuda. Ideaalis töötavad need kaks süsteemi koos, luues rütmi, mis võimaldab meil kohaneda ja reageerida elu mitmekesistele olukordadele.
Kui me räägime närvisüsteemi tasakaalust, siis mõtleme sellele dünaamilisele koostööle, mis peaks toimuma nende kahe süsteemi vahel. Tasakaalustatud närvisüsteem suudab leida rütmi, mis võimaldab meil reageerida stressile ilma, et see meid kurnaks või liigselt ärritaks.
Kui aga meie närvisüsteem on tasakaalust väljas, võib see muutuda justkui aktiivseks enesekaitseks. Sellist seisundit kogeme, kui tunneme end ohustatuna või kui meie keha arvab, et me ei ole turvalises keskkonnas. See reaktsioon võib olla kasulik lühiajalises perspektiivis, kuid kui see jääb pidevalt aktiivseks, võib see meie heaolu oluliselt mõjutada.
Kuidas teada, kas su närvisüsteem on tasakaalus ehk kas keha on stressis?
Oma närvisüsteemi seisundite mõistmiseks võib kasutada metafoori redelist.
Kujuta ette redelit, mille ülemine aste esindab parasümpaatilist seisundit – rahulikku ja turvalist olekut, kus oleme ühenduses enda ja teistega. Olukorda, kus oleme avatud, sotsiaalsed ja kus meie loomingulisus lokkab. See on seisund, kus meie keha ei tunne vajadust kaitserežiimile minna.
Redeli keskmine aste on sümpaatiline seisund, mis paneb meid liikuma. See on “võitle või põgene” tasand, kus aju võib tajuda ohtu ja reageerib sellele kaitsemeetmetega, nagu agressioon või põgenemine. Seda redeliastet iseloomustab ärevus, ärrituvus, viha, üleerutatus, teiste peal välja elamine. Aga seda seisundit võib iseloomustada paljudele üllatuslikult ka pidev liiga kõrges energias olek, liigne produktiivsus ja tegutsemine ning perfektsionism. Esmased märgid on tavaliselt nähtavad kehvemas unekvaliteedis (mõtted ei lase magada, ärkad tihti, ärkad hommikul liiga vara jne.), suuremas väsimuses ja lihaspingetes ja isude suurenemises.
Alumisel astmel asub taas parasümpaatiline seisund, aga see kord tajume ühenduse kaotust. Meie närvisüsteem läheb justkui lukku, et meid kaitsta, hoides kokku energiat ja ressursse. See võib avalduda näiteks täieliku väljalülitumisena, tuimusena või kurnatusena.
Tasakaalustatud närvisüsteemiga inimene suudab päeva jooksul liikuda mööda kõiki neid redeli astmeid, kohanedes nõnda elu loomuliku rütmiga. See võimekus kohaneda ja end tasakaalustada on võtmekohaks meie üldisele heaolule ja elukvaliteedile.
Milline on pideva stressi mõju?
Stress mõjutab kogu meie keha.
Ma ei ütle seda selleks, et sind kuidagi hirmutada, aga nii see paratamatult on.
Kui meie kehas on kortisool ja adrenaliin, siis keha toimib automaatselt teisiti.
Kogu energia suunatakse organitesse, mis valmistavad meid ette reageerimiseks – võitlemiseks, jooksmiseks vms.
See tähendab, et energiat hoitakse kokku kohtadest, mis kiireks ellujäämiseks vajalikud ei ole – nt seedesüsteemist ja immuunsüsteemist.
See aga ei tähenda, et neid süsteeme meil ellujäämiseks üldse vaja ei läheks. Kui oleme aga pidevalt stressiseisundis, siis hakkab see paratamatult meie tervist mõjutama.
Me ei saa piisavalt toitaineid kätte, kehas võib olla pidev põletikutase, meie rakud hakkavad kahjustuma, teised organid ja kogu hormonaalsüsteem ei saa korralikult töötada jne.
Stress tõepoolest mõjutab meie kehas kõike.
Mida ma saan teha, kui kahtlustan, et keha on pidevas stressis?
Me ei saa stressi oma elust täielikult eemaldada ning me ei peagi.
Pigem on seal kaks teemat, mida vaadata:
1) Kuidas vähendada elus seda stressi, mis tegelikult ei pea meiega kaasas käima?
See on koht, kus on oluline tegeleda oma sisemaailmaga, enda parema mõistmisega, rohkema intuitsiooni kuulamisega ja enda esikohale seadmisega.
Selle osas oskavad sind toetada erinevad enesearenguraamatud ja kursused. Imeline enesepeegelduse variant on päevikusse kirjutamine.
Looduses jalutamine ja enda ellu vaikusehetkede toomine on samuti abiks.
Kõige efektiivsem on see kindlasti coachi toega. Mitte sellepärast, et ma olen ise tervise coach ja proovin siin sulle ennast müüa 🙂 Vaid sellepärast, et coachid on välja õpetatud küsima küsimusi, mis aitavad sul enda seest vastused ülesse leida.
Lisaks aitavad nad sul näha kohti, mida üksi avastades on tihtipeale raske näha.
2) Kuidas maandada enda närvisüsteemi, kui keha läheb erinevatel põhjustel stressiseisundisse?
See ei ole üldse vähetähtis koht, millesse piiluda.
Isegi, kui sa oled enesearengu teel ja tegeled sellega, mida eelmises punktis kirjeldasin, siis see on pikem protsess osata end võimalikult palju stressiseisundist välja tõmmata.
Seniks, kuni sa õpid iseend paremini tundma ja juurutada käitumismustreid, mis sind liiga tihedalt stressiseisundisse ei viiks, saad sa hoida iseennast sellega, et tegeled teadlikult stressi maandavate praktikatega.
Meditatsioon, hingamispraktikad, liigutamine, looduses viibimine – kõik see, mida sa oled ilmselt kõikidest kanalitest juba kuulnud tõepoolest toimivad.
On oluline lihtsalt leida 3-4 praktikat oma tööriistakasti, mille järele haarata, kui aeg on käes.
Ja on oluline, et need praktikad on need, mis sobivad just SINULE.
Kui 20-minutit mediteerimine ei ole hetkel sinu jaoks, leia muud lahendused.
Leia need, mis sinu jaoks toimivad ja mis tulevad sul kergusega.
